Ehitamine ja ehitistega seonduvad tegevused
Ehitise (hoone või rajatise) püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks või lammutamiseks on enamasti vaja taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis. Ehitusloa või ehitusteatise kohustuslikkus on ära toodud ehitusseadustiku Lisa 1. Ehitusteatis ja ehitusloa taotlus esitatakse elektroonselt läbi riikliku ehitisregistri.
Taotluse digitaalsel allkirjastamisel riiklikus ehitisregistris edastatakse taotlus automaatselt kohalikule omavalitsusele menetlemiseks. Kogu ehitusloa ning ehitusteatise menetlus käib läbi ehitisregistri, k.a vajalike ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.
Ehitusteatis
Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Ehitusseadustiku lisas 1 märgitud juhtudel tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" ning heale projekteerimistavale. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Elva Vallavalitsuses geoinfospetsialisti juures.
Ehitusteatises märgitakse:
- esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri;
- ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
- ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve;
- ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg;
- energiamärgis, kui see on nõutav.
Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida täiendavalt ehitusteatises esitatud andmeid, siis võib alustada ehitamist ning teatisekohustuslikud ehitised kantakse ehitisregistrisse.
Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.
Ehitusteatise esitamine on riigilõivuvaba.
Ehitusluba
Kui kavandatav ehitustegevus on vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1 ehitusloakohuslik, siis on ehitusprojekti koostamise aluseks reeglina kehtestatud detailplaneering või kohaliku omavalitsuse poolt antavad projekteerimistingimused. Ehitusloa taotlemisel tuleb alati esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" ning heale projekteerimistavale.
Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Elva Vallavalitsuses geoinfospetsialisti juures.
Pädev asutus annab ehitusloa või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba seitse aastat. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Ehitusloa taotluses märgitakse:
- taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
- ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
- ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve;
- ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg;
- ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
- energiamärgis, kui see on nõutav;
- andmed riigilõivu tasumise kohta.
Oluline
Ehitusloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.
- Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
- Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
- Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot.
- Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele läbi ehitisregistri vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle kasutajajuhendiga.
Ehitise (hoone või rajatise) kasutusele võtmiseks selle püstitamisel, ümberehitamisel, laiendamisel on enamasti vaja taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatus. Kasutusloa või kasutusteatise kohustuslikkus on ära toodud ehitusseadustiku Lisa 2. Kasutusteatis ja kasutusloa taotlus esitatakse elektroonselt läbi riikliku ehitisregistri.
Taotluse digitaalsel allkirjastamisel riiklikus ehitisregistris edastatakse taotlus automaatselt kohalikule omavalitsusele menetlemiseks. Kogu kasutusloa ning kasutusteatise menetlus käib läbi ehitisregistri, k.a vajalike ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.
Kasutusteatis
Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Teatis tuleb esitada ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral.
Kasutusteatis esitatakse Elva Vallavalitsusele läbi ehitisregistri keskkonna (www.ehr.ee). Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kasutusteatise esitamine on riigilõivuvaba. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kasutusteatises märgitakse:
- esitaja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
- ehitise asukohta puudutava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
- kasutusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;
- ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks kavandatav aeg;
- energiamärgis, kui see on nõutav;
- ehitanud isiku andmed.
Koos kasutusteatisega tuleb esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Lisaks tuleb esitada ka ehitamist tõendavad dokumendid, mis on nimetatud majandus- ja taristuminstri määruses nr 3.
Kasutusteatise menetlusse kaasatakse läbi ehitisregistri vajadusel piirinaabrid, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada ja erinevad asutused, kelle pädevus on õigusaktist tulenevalt seotud kasutusteatise esemega (nt Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet jne).
Kasutusluba
Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada. Kasutusloa taotlemisega kaasneb riigilõiv.
Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Kasutusluba antakse eraldi ka igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele.
Kasutusloa taotlus esitatakse Elva Vallavalitsusele läbi ehitisregistri keskkonna (www.ehr.ee). Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Ehitusprojekti ei pea esitama, kui kasutusloa taotlus esitatakse ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks. Lisaks ehitusprojektile esitatakse ka ehitamist tõendavad dokumendid, mis on nimetatud majandus- ja taristuminstri määruses nr 3.
Kasutusloa taotluses märgitakse:
- taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
- ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
- kasutusloa taotlemise eesmärk, sh ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;
- ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg;
- õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend;
- ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
- energiamärgis, kui see on nõutav;
- õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta;
- ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks;
- andmed riigilõivu tasumise kohta.
Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti. Väljastatud kasutusloa võib ka kehtetuks tunnistada, kui kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.
Kasutusloa menetlusse kaasatakse läbi ehitisregistri vajadusel piirinaabrid, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada ja erinevad asutused, kelle pädevus on õigusaktist tulenevalt seotud kasutusloa esemega (nt Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet jne).
Vallavalitsus võib keelduda kasutusloa andmisest, kui:
- ehitis ei vasta nõuetele;
- ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik;
- ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale või projekteerimistingimustele;
- Vallavalitsus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse;
- kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist;
- ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik;
- audit on tegemata;
- asutus, kes on kaasatud kasutusloa menetlusse, on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata;
- ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
- ehitis ei vasta ehitusseadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga;
- kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.
Oluline
- Ehitus- ja kasutusloa esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.
- Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle kasutajajuhendiga.
Kui ehitise andmed on aegunud, puudulikud või valed, saab neid parandada andmete esitamise teatise abil. Andmete esitamise teatisega kantakse ehitisregistrisse andmed, millel on õiguslik alus ehitamiseks või kasutamiseks. Samuti käsitletakse vabaehitust ehk need ehitustegevused, mida ei käsitle ehitusseadustiku § 4.
Andmete esitamise teatist ei saa kasutada kui uued andmed (näiteks suurem hoone maht, lisandunud õhksoojuspump vms) on tekkinud tegevusest, mis nõuab või oleks nõudnud ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist. Sellisel juhul tuleb ehitisregistri kaudu tagantjärele esitada näiteks ehitusluba või -teatis või kasutusluba või -teatis.
Kuidas ehitise andmeid kontrollida
Sisestades ehitisregistrisse kinnistu aadressi, saab kontrollida, kas kinnistul paikneva hoonestus on registris olemas ning millised on hoonete kehtivad andmed. Kui ilmneb erinevusi registriandmete ja tegelike andmete vahel, on omanikul võimalus läbi ehitisregistri esitada taotlus andmete parandamiseks. Andmete kontrollimisel tasub veenduda, et ehitisregistrisse oleks kantud ka kõik kinnistul paiknevad rajatised.
Milliseid dokumente on tarvis esitada
Ehitamise õigusliku aluse tõendamine dokumentidega on omaniku kohustus. Üldjuhul on ehitise andmete kandmiseks või korrigeerimiseks ehitisregistris vaja esitada:
- asendiplaan (projekti koosseisust, katastriplaan vmt);
- joonised (hoone ehitusprojekt, inventariseerimisjoonised või selle puudumisel ülesmõõdistus).
Kuidas leida hoone projekt, kui omanikul seda ei ole
Kui ehitise kohta puudub algne projekt, siis saab abi rahvusarhiivi (ais.ra.ee) keskkonna kaudu. Sisestades otsingusse objekti aadressi või ehitisregistri koodi, otsib süsteem säiliku, mille koopiat on võimalik tellida. Projekti olemasolu võib kontrollida ka tehes päringu Elva Vallavalitsusele, kirjutades aadressil [email protected].
Enne 22.07.1995 ehitatud ehitised
Kui omanik esitab dokumendi, mis tõendab ehitise ehitamist enne 1995. aasta 22. juulit, loeb vald ehitise seaduslikuks. Sel juhul esitab omanik läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) andmete esitamise teatise, ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed ning dokumendi(-d), mis tõendavad ehitise ehitamist enne 22. juulit 1995. aastat. Ehitise ehitisregistrisse kandmine on riigilõivuvaba.
Pärast 22.07.1995 ehitatud ehitised
Pärast 22. juulit 1995. aastal ja enne 1. juulit 2015. aastal õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:
1) Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehk enne 1. jaanuari 2003 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.
2) Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehk pärast 1. jaanuari 2003 ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib ehitise omanik.
Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
- ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
- ehitise ehitamise aega;
- ehitise kasutamise otstarvet;
- kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.
Ehitise auditi tegemise kord on kinnitatud majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrusega nr 61 ,,Ehitise auditi tegemise kord". Ehitise auditi tegija peab olema pädev isik. Auditit tegeva pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded ehituse erinevate tegevusalade osas on kinnitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“.
Elamu auditis tuleb anda muuhulgas ka hinnang, kas ta vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused".
Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb algatada ehitusloa menetlus või esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1.
Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb algatada kasutusloa menetlus või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku Lisale 2 ning teostusjoonised (sh ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega).
Pärast 01.07.2015 ehitatud ehitised
Pärast 1. juulit 2015.aastal ehitatud ehitise seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
Riigilõiv tuleb tasuda Elva Vallavalitsuse arvelduskontole:
Swedbank EE212200001120112068
SEB pank EE291010102018767003
Abimaterjalid projekteerimisel ja taotlemisel
Enne 1940. aastat ehitatud hoone lammutamine
Ajaloolise hoone ehk enne 1940. aastat ehitatud hoone lammutamiseks peab koostatav lammutuse projekt sisaldama andmeid hoone ehitamise ajaloo kohta koos säilinud väärtuslike detailide loetelu ja fotodega ning ettepanekuid väärtuslike detailide ja materjalide taaskasutamiseks.
Nõudel on kaks eesmärki – koguda ja säilitada teavet hävivast hoonest ning aidata suunata lammutusel tekkivad kasutuskõlblikud tervikelemendid ja ehitusmaterjal taaskasutusse. Teabe kogumisel on oluline ajalooline ja teaduslik väärtus ning taaskasutusse suunamise soovitused aitavad panustada keskkonnasäästlikumasse ehituspraktikasse.
Dokumenteerimisel peab olema käsitletud hoone ehitamise ajalugu (arhiiviuuringu aruanne), säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ning ettepanekuid nende taaskasutusse suunamiseks. Terminit „taaskasutus“ tuleb mõista tähenduses, mis hõlmab nii korduskasutust (s.o kasutust algses funktsioonis), ümbertöötlemist kui ka toorainena kasutamist. Samuti peaks lisaks kultuuriväärtuslikele detailidele kaardistama kasutuskõlblike ehitusmaterjalide tüübid ja ligikaudsed mahud.
Alates 01.04.2016 peab nimetatud teave sisalduma lammutusprojektis. Selle võib vormistada omaette peatükina, kuid endistviisi on lubatud ka koostamine eraldiseisva nn ajaloolise õiendina, mille saab projektdokumentatsiooni juurde lisada. Hoone lammutuseelset dokumentatsiooni tuleb säilitada ehitisregistris. Kuigi seadusandlus ei reguleeri seda, kes peaks dokumendi koostama, on selleks kõige enam kompetentsi reeglina arhitektuuriajaloolastel või restaureerimisspetsialistidel, kes võivad töötada ka ehitus- või projekteerimisettevõtte koosseisus.
Alus: Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel antud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 § 25 lõike 5 punktis 9 „Ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks“.
Hoonele integreeritud päikesepaneelid
Päikesepaneelide paigaldamisel hoone katusele või seintele on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk hoone ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Mitteelamu ümberehitamisel võib vajalik olla ehitusluba. Pärast ehitusprojektikohaste tööde lõppemist tuleb esitada kasutusteatis või kasutusloa taotlus.
Maaraamil päikesepaneelid
Kui hoonega integreeritud päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemide osa, siis maapinnale paigutatud päikesepaneelid on ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt elektritootmisrajatis. Elektritootmisrajatise rajamiseks on, vastavalt seadustiku Lisa 1 järgi vajalik esitada ehitusloa taotlus. Projekteerimistingimused ei ole oma kinnistu tarbeks elektritootmisrajatise ehitusprojekti koostamiseks üldjuhul vajalikud.
Kui päikesepaneelidest toodetavat energiat kasutatakse ka kinnistul paikneva hoone tarbeks, siis tuleb koos elektrirajatise ehitusloa taotlusega esitada ka ehitusteatis hoone elektrisüsteemide ümberehitamiseks. Pärast ehitusprojektikohaste tööde lõppemist tuleb esitada kasutusloa taotlus.
Pane tähele
- Vastavalt Elva valla üldplaneeringule on miljööväärtuslikul alal päikesepaneelide paigaldamine hoone seintele keelatud, katusele paigaldamine on lubatud, kui paneelid on katusega samas tasapinnas ja ei ole tänavatasandilt avalikust ruumist vaadeldavad.
- Tiheasustusalal peavad maaraamil päikesepaneelid asuma põhihoonest tagapool, hoonestatud maaüksuse sügavuses.
Õhksoojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on soojuspumba paigaldamisel kohalikule omavalitusele vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.
Esitatav ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada:
- Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".
- Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid".
Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses sotsiaalministri 04.03.2002.aastal vastu võetud määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.
Projekti koosseisus tuleb esitada:
- Tiitelleht, millel on kajastatud ehitusprojekti nimetus ja töö number, objekti aadress, ehitusprojekti staadium (eelprojekt/põhiprojekt/tööprojekt), ehitusprojekti koostaja nimi, kontaktandmed, juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja korral registrikood ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed, kinnistuomaniku /taotleja nimi ja kontaktandmed, projekti koostamise kuupäev.
- Sisukord ja jooniste loetelu.
- Seletuskiri, asjakohase vajaliku infoga sh hoone asukoha kirjeldus, seadme asukoha kirjeldus arvestades kehtiva üldplaneeringu nõuetega, paigaldatava seadme andmed ja võimaliku varjestuse kirjeldus.
- Asendipaan, millel on kajastatud hoone ja seadme asukoht, kaugus kinnistu piiridest ja naaberhoonetest (mõõtkava 1:500).
- Vajalikud joonised sh korruse plaan seadmete asukohaga, seadme paiknemist kajastavad hoone vaated mõõtudega.
- Lisadokumendid (nt kaasomanike nõusolekud, korteriühistu juhatuse liikmete nõusolek jms).
- Joonistele (ka asendiplaanile) lisada kirjanurgad, kuhu kirjutada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number, ehitusprojekti staadium, mõõtkava ja joonise nimetus.
Kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.
Ehitusteatise esitamisel:
- Ehitusteatise esitamine on riigilõivuvaba ja selle menetlus toimub 10 päeva jooksul.
- Dokumentatsioon tuleb esitad digitaalselt allkirjastatuna riiklikusse ehitisregistrisse.
- Faili vormistamise nõuded leiab siit.
Kasutusteatise info:
Peale soojuspumba paigaldamist ja kasutuselevõtmise soovi korral tuleb Elva vallavalitsusele läbi riikliku ehitisregistri esitada kasutusteatis. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib ehitatud soojuspumba kasutusele võtta.
Kasutusteatisega koos tuleb esitada:
- Ehitusteatisega kinnitatud ehitusprojekti. Kui ehitusprojekti on muudetud, siis tuleb esitada muudatusprojekt, milles on kajastatud teostatud muudatused võrreldes loa saanud ehitusprojektiga.
- Paigaldatud soojuspumba tehniline dokumentatsioon, milles on näidatud seadme tehnilised andmed (müratase, hooldusjuhendid jms).
- Elektripaigaldise deklaratsioon.
- Ehitustööde päevik.
- Kaetud tööde aktid (kui kaetud töid esines).
Pane tähele:
- Vastavalt ehitusseadustiku § 37 võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.
- Kui soojuspump on paigaldatud tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kasutusteatis (läbi ehitisregistri keskkonna www.ehr.ee).
- Kasutusteatise esitamine on riigilõivuvaba ja selle menetlus toimub 10 päeva jooksul. Dokumentatsioon tuleb esitad digitaalselt allkirjastatuna riiklikusse ehitisregistrisse. Faili vormistamise nõuded leiab siit.
Kavandamisel tuleb arvestada:
- Uue piirdeaia või värava püstitamiseks tänavaäärsele kinnistu piirile, kui sellega kaasnevad kaevetööd, tuleb ehitusseadustiku lisa 1 alusel esitada kohalikule omavalitsusele läbi riikliku ehitisregistri (ehr.ee) ehitusteatis ja ehitusprojekt.
- Kui piirdeaia laiendamisega (pikendamisega) kaasnevad kaevetööd, tuleb läbi riikliku ehitisregistri esitada ehitusteatis ja asendiplaan.
- Olemasoleva piirdeaia ümberehitamiseks või naabrite vahelise piirdeaia püstitamiseks ei pea kohalikust omavalitsusest luba taotlema. Naabrite vaheline piirdeaed rajatakse kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga (asjaõigusseadus § 151), kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei sätesta teisiti.
Esitatav ehitusprojekt peab sisaldama:
- Tiitelleht, millel on kajastatud objekti aadress, soovitud tegevus, ehitusprojekti koostaja nimi ja allkiri (juriidilisest isikust koostaja korral ka ettevõtte nimi, registrikood, kontaktandmed), kinnistuomaniku/taotleja nimi ja kontaktandmed ja projekti koostamise kuupäev.
- Sisukord ja jooniste loetelu.
- Seletuskiri ehitustööde kirjeldusega, kasutatud materjalide spetsifikatsiooniga ning muu asjakohase informatsiooniga.
- Asendipaan, millel on kajastatud hoone ja piireaia või värava asukoht (mõõtkava 1:500). Uusehitise või olemasoleva ehitise lahendamise puhul tuleb asendiplaan esitada topo-geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega 1:500. geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud Elva vallavalitsuse geo-arhiivis.
- Piirdeaia või värava joonised (lõiked, vaated koos mõõtudega ja värvitoonide lahendusega.
- Lisadokumendid (kooskõlastused, volitused jms). Kui rajatava piirdeaia või värava all paikneb tehnovõrke, siis tuleb ehitusprojekt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega.
Ehitusteatise esitamisel arvestada:
- Ehitusteatise esitamine on riigilõivuvaba ja selle menetlus toimub 10 päeva jooksul.
- Dokumentatsioon tuleb esitad digitaalselt allkirjastatuna riiklikusse ehitisregistrisse.
- Faili vormistamise nõuded leiab siit.
Soovitused aia tüübi valikul:
- Linnalises keskkonnas on sobivaks piireaia tüübiks puit-lippaed või võrkaed/keevispaneelaed kombineerituna hekiga. Piirdeaia lubatud kõrgus 1,2m – 1,5m ning järgida tuleb naaberkinnistu piirdeaia tüüpi ja kõrgust. Plankaia ja tumma müüri rajamine ei ole lubatud.
- Maalises keskkonnast on piirdeaia sobilikuks tüübiks hoovialade piiramisel puit-lippaed ja rõht- või diagonaal-lattaed.
Pane tähele:
Piirdeaia või värava rajamisel ei tohi kahjustada sellega piirneva kõnnitee või tänava katendit. Vastasel juhul tuleb katend taastada kogu kõnnitee laiuses.
Vastutaja
Kaire Volmer
Ehitusspetsialist
Erik Altmäe
Ehitusspetsialist
Viimati uuendatud 11.11.2024
