Koolid

Elva vallas on 5 üldhariduskooli ja 1 erakool, mis pakuvad võimalust omandada kvaliteetset üldharidust kodulähedases õppeasutuses.

Koolid Elva vallas

Algkooli õppehoone

  •  Tartu mnt 3, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond, 61505
  •  +372 5304 5324

  • [email protected]
  • Algkooli õppehoones õpivad 1. - 5. klassi õpilased.

Elva Gümnaasiumi algkoolimaja õppehoone.
Autor: Kayvo Kroon

Gümnaasiumi õppehoone

Elva Gümnaasiumi õppehoone välisvaade.
Autor: Ragnar Vutt

Konguta Kool

Konguta Kooli hoone

Puhja Kool

Puhja Kooli õppehoone.

Rannu õppehoone

Rannu Kooli koolimaja

Valguta õppehoone

Valguta Lasteaed-Algkooli koolihoone.

Rõngu õppehoone

Rõngu Keskkooli õppehoone

Palupera koolimaja

Palupera Põhikooli hoone

TERA Peedu Kool

Peedu koolimaja hoone.

Üldhariduse korraldus Elva vallas

Õppimiskohustus (varasemalt koolikohustus) on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng.

Alates 1. septembrist 2025 on Eestis alanud õppimiskohustuse reformi rakendamine, millega varasem koolikohustus on asendatud õppimiskohustusega ning õppimiskohustusliku ea ülempiir on tõusnud.

Senine koolikohustus kehtis lapse 17-aastaseks saamiseni ning see loeti täidetuks enne 17-aastaseks saamist juhul, kui laps oli omandanud põhihariduse. Õppimiskohustust kehtib alates 2025/2026. õppeaastast ning seda ei rakendata nendele lastele, kes lõpetasid põhikooli enne 1. septembrit 2025 või said enne 1. septembrit 2025 17-aastaseks.

Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.

Reformi eesmärk on toetada iga õpilase haridustee jätkumist pärast põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik Eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel.

Kohaliku omavalitsuse roll

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on jälgida ja toetada õppimiskohustuse täitmist ning teha koostööd koolide ja peredega, et leida igale noorele sobiv haridustee.

Pere roll õppimiskohustuse täitmisel

Lapsevanem või eestkostja vastutab selle eest, et laps täidaks õppimiskohustust.

Selleks lapsevanem:

  • loob õppimiskohustuslikule lapsele kodus õppimist võimaldavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  • kasutab igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit;
  • jälgib õppimise edenemist ja teavitab probleemide korral kooli;
  • esitab koolile oma kontaktandmed ja teavitab nende muutustest;
  • pöördub kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
  • taotleb vajaduse korral koolilt ja lapse elukohajärgselt vallavalitsuselt lapse õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamist ning kasutab neid meetmeid;
  • algatab vajaduse korral õpilase arengut toetava vestluse, osaleb õpilase arengut toetaval vestlusel ja panustab lapse õpitee valikuvõimaluste väljaselgitamisse;
  • esitab taotluse lapse põhikooli vastuvõtmiseks ja kinnitab lapse taotluse edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist;
  • tutvub õppekorraldust reguleerivate aktidega, mis on avalikustatud kooli veebilehel, ja täidab teda puudutavaid sätteid;
  • teeb koostööd kooliga ja lapse elukohajärgse vallavalitsusega.

Rohkem informatsiooni on võimalik leida SIIT.

Küsimuste korral

Kui Teil on küsimusi õppimiskohustuse reformi või lapse õppimiskohustuse täitmise kohta, palume pöörduda Elva valla haridus- ja kultuuriosakonna poole.

Kontakt:
Ilona Kann
haridus- ja noorsootööspetsialist
E-post: [email protected]

Alates 1. septembrist 2025 on koolil kohustus õpilase (või alaealise õpilase puhul tema vanema) taotluse alusel arvestada õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi.

Muudatuse eesmärk on tunnustada ja väärtustada õppimist ka väljaspool kooli ning toetada õpilase paindlikku ja isikupärast õpiteed, kus erinevad õppimise vormid toetavad üksteist.

Formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu eesmärk on toetada laste ja noorte arengut ning võimaldada eri õpikeskkondades omandatud teadmiste ja oskuste sidumist. Lõiming aitab väärtustada õppimist kõikjal – koolis, huvikoolis, noortekeskuses, spordiklubis või mujal õpikeskkonnas.

Mis on formaal- ja mitteformaalõpe?
  • Formaalõpe on õppimine riikliku õppekava alusel koolis või kutseõppeasutuses (nt põhikool, gümnaasium, kutsekool).
  • Mitteformaalõpe toimub väljaspool kooli, näiteks huviringides, muusika- või spordikoolis, noortekeskustes ja projektitegevustes.
  • Informaalne õpe toimub igapäevaelus ilma kindla õppekava või juhendajata. See võib toimuda tööl, kodus, hobide kaudu, sõpradega suheldes või iseseisvalt infot otsides. Informaalne õpe kujundab inimese teadmisi ja oskusi loomulikul viisil ning toetab elukestvat õppimist.
Mis on lõiming ja kuidas see toimub?

Lõiming tähendab, et kool saab arvestada mitteformaalõppes omandatud oskusi ja teadmisi õpilase õpingute osana:

  • Kool võib arvestada mitteformaalõppes omandatut valikkursuste, loovtöö või projektõppe osana.
  • Õpilane ja vanem esitavad koolile taotluse mitteformaalõppe arvestamiseks, kui tegevused toetavad õppekava eesmärkide täitmist.
Miks lõiming on oluline?
  • Toetab õpilase isikupärast arengut ja loob võimaluse õppida vastavalt huvidele.
  • Aitab vältida ülekoormust ja tegevuste kattumist.
  • Suurendab õpimotivatsiooni ja väärtustab õppimist väljaspool kooli.
  • Tugevdab koostööd kooli, kodu ja noorsootöö vahel.
Osapoolte rollid
  • Kool loob võimalused mitteformaalõppe arvestamiseks formaalõppes ja teeb koostööd huvikoolide ning lapsevanematega.
  • Mitteformaalõppe pakkujad (nt huvikoolid, noortekeskused, spordiklubid) osalevad koos koolidega formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu süsteemi arendamisel ja rakendamisel, et tagada õppimise terviklik käsitlus.
  • Lapsevanem toetab noore huvidest lähtuvaid õpinguid.
  • Kohalik omavalitsus toetab koostööd koolide ja huvihariduse pakkujate vahel lõimingu elluviimiseks ning nõustab lapsevanemaid lapse õpitee kavandamisel ja arengu toetamisel.

Rohkem informatsiooni on leitav SIIT.

Esimesse klassi astumine Elva valla koolides

Elva Vallavalitsus kehtestas uue korra „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“, mille alusel määratakse igale lapsele elukohajärgne kool. Uuele süsteemile minnakse üle järk-järgult: esimesena määratakse kool lastele, kes alustavad õpiteed 1. septembril 2026.


Kuidas toimub kooli määramine?
Elukohajärgse kooli määramine algab märtsis. Lapsevanem saab e-posti teel teate määratud kooli kohta koos juhistega, kuidas koht kinnitada ja esitada vastuvõtu taotlus.

Määramisel arvestatakse:

  • lapse elukoha lähedust koolile;
  • õdede- vendade õppimist samas koolis.

Kas kooli saab vahetada?

Elukohajärgne kool on kool, kuhu lapsele on tagatud õppekoht ning kus laps saab omandada põhiharidust. Kui vanem ei soovi, et laps asuks õppima elukohajärgsesse kooli, on perel võimalik valida muu kool, juhul kui seal on vabu õppekohti. Kui laps asub õppima teise vabalt valitud kooli, on perel soovi korral võimalik hiljem naasta elukohajärgsesse kooli.

Kes võetakse vastu esimesse klassi?

Esimesse klassi võetakse vastu laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks.

Kooli astumiseks on vajalik elektroonilises e-keskkonnas ARNO esitada taotlus koos järgmiste dokumentidega:

  • esimesse klassi astuja foto (3 x 4 cm) või digifoto;
  • koolivalmiduse kaart (selle olemasolul);
  • haridusliku erivajadusega lapse korral koolivälise nõustamismeeskonna soovitus, rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakiri.

Dokumente on võimalik taotlusele lisada juurde ka hilisemalt, selleks taotlust e-keskkonnas muutes.

Täpsem info 1. klassi astumise osas on leitav koolide kodulehekülgedelt alates 1. märtsist.

Palume panna tähele, et ...

... õppimiskohustuslikust east noorem laps võetakse kooli vastu, kui lasteaed või kooliväline nõustamismeeskond on hinnanud lapse koolivalmidust ning vanem on vallavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Teavituseks tuleb saata vabas vormis teade [email protected].

... laps, kes peaks sel aastal kooli minema, kuid ei ole saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lasteaia või koolivälise nõustamismeeskonna soovituse alusel asuda õppimiskohustust täitma üks õppeaasta hiljem.

Eesti Vabariigi haridusseadus muutub alates 1. septembrist 2025.

Laps, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui seda soovitab tema koolivalmidust hinnanud lasteaed või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond.

Lasteaed või kooliväline nõustamismeeskond soovitab õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui:

  1. lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed või enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või
  2. laps vajab haiguse, trauma või tervisehäire tõttu pikaajalist ravi ja tema terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.

Eesti Vabariigi haridusseadus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Viimati uuendatud 18.03.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?