Kaasava eelarve rakendamine
Kaasava eelarve menetlus on paljudes maailma riikides, sh Eestis, kasutatav menetlus eelarve koostamisel, kus kohalikule kogukonnale on antud võimalus kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisel teatud summa osas kaasa rääkida. Elva vallaks ühinenud omavalitsustest rakendas ühinemise eelselt kaasavat eelarvet Elva linn.
- Kaasava eelarve rakendamise eesmärk on avalikes huvides kasutatavate investeeringute tegemine.
- Kaasava eelarve osa suuruseks Elva valla eelarves on 60 000 eurot.
- Kaasava eelarve kogusumma jaotatakse kolme rahvahääletusel kõige rohkem hääli saanud ettepaneku vahel, tingimusel, et kaasava eelarve objektid peavad asuma valla erinevates piirkondades.
- Kolm enim hääli saanud ettepanekut saavad kaasava eelarve raames rahastuse maksimaalselt 20 000 euro väärtuses.
Idee võib esitada igaüks, silmas peab pidama seda, et kaasava eelarve objekt peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele.
2026 aasta Kaasava eelarve ideede esitamise aeg oli 1-15. september 2025. Ideid sai esitada volis.ee lehel.
Ettepanek peab sisaldama:
- esitaja nime, kontakttelefoni või e-posti aadress
- nimetust (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu);
- idee kirjeldust, planeeritavat asukohta, eesmärki ja olulisust (lühike kirjeldus, millisele Elva valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku teostamine Elva valla eelarvest vajalik ja oluline);
- sihtrühma (lühike kirjeldus, kes saavad probleemi lahendamisest või uue võimaluse avanemisest otsest kasu; nimetada hinnanguliselt sihtrühma suurus, vanus jm olulised tunnused);
- ettepaneku hinnangulist maksumust;
- kinnistuomaniku kirjalikku nõusolekut sundvalduse seadmiseks, kui kaasava eelarve objekt ehitatakse maale, mis ei ole valla omandis;
- muud olulist infot, ideed iseloomustavat materjali (eskiis, joonis, foto, kirjeldust sellest, mida oleks idee hindajail lisaks oluline teada).
Kõik laekunud ideed avaldatakse Elva valla veebilehel. Vallavalitsus vaatab kõik laekunud ettepanekud üle ja esitab oma arvamuse kõikide ettepanekute kohta ettepanekute sõelumise komisjonile. Ettepanekute sõelumiseks moodustatakse 11-liikmeline komisjon, kes valivad välja ideed, mis lähevad rahvahääletusele.
Komisjoni kuuluvad:
- Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu piirkonnakogude esindajad
- Vallavalitsuse 4 esindajat (osakonnajuhatajad, vallavalitsuse liige)
- Elva Vallavolikogu esindaja
2026. aasta kaasava eelarve sõelumiskomisjoni koosseis:
1) Vallavalitsuse esindaja – Margus Ivask, valitsuse liige;
2) Vallavalitsuse esindaja – Jaanika Saar, arengu- ja planeeringuosakonna juhataja;
3) Vallavalitsuse esindaja – Maarika Uprus, planeeringuspetsialist;
4) Vallavalituse esindaja – Hegri Narusk, vallamajandusosakonna juhataja;
5) Volikogu esindaja – Sulev Kuus, volikogu esimees;
6) Palupera piirkonnakogu esindaja – Triin Pannel;
7) Puhja piirkonnakogu esindaja – Kristina Ermel;
8) Rannu piirkonnakogu esindaja – Viive Vink;
9) Rõngu piirkonnakogu esindaja – Mari-Liis Vanaisak;
10) Konguta piirkonna esindaja – Meelis Külaots;
11) Elva piirkonna esindaja – Inna-Inga Kalmus.
Komisjoni protokolliga on võimalik tutvuda SIIN.
Kõikide rahvahääletusele pääsenud ideede autorid tutvustavad oma töid avalikul koosolekul. Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel hääletuse hetkel Elva vald. Rahvahääletus viiakse läbi elektrooniliselt, hääletuseks on aega seitse kalendripäeva. Hääletada saab isiklikult, st identifitseerides ennast isikutunnistusega või mobiil-IDga elektroonilises keskkonnas VOLIS või Vallavalitsuses ja teenuskeskustes. Lisaks võib Vallavalitsus hääletuse korraldada ka raamatukogudes, koolides ning muudes avalikes ruumides. Täpsem info hääletuse toimumise aja kohta avaldatakse valla veebilehel ja valla infolehes. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva, endale meelepärase ettepaneku poolt. Isik saab oma antud häält muuta kuni hääletamise lõppemiseni. Sellisel juhul jääb kehtima viimasena antud hääl. Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ettepanekud vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ettepanekust- tekib pingerida, millest 3 enim hääli saanud ettepanekut realiseeritakse, tingimusel, et kaasava eelarve objektid peavad asuma valla erinevates piirkondades. Kui ettepanekute kogumaksumus on väiksem kui 60 000€, siis kuulub realiseerimisele ka järgmine paremusjärjestuses olev kaasava eelarve objekt, ülejäänud rahaliste vahendite ulatuses.
2026. aasta kaasava eelarve rahvahääletus toimub 20.-26. oktoober 2025. Enda lemmikideede toetuseks hääle anda nii elektrooniliselt Volis keskkonnas või hääletuspunktides kohapeal:
- Elva Linnaraamatukogu / E–R kell 11–19, L kell 11–16 / Tartu maantee 3, Elva linn
- Aakre raamatukogu / E kell 10–18, T–N kell 9–16, R kell 9–14 / Mõisa tee 12, Aakre, Elva vald
- Konguta raamatukogu / E kell 12–18, T–N kell 13–19, R kell 9–15 / Annikoru tee 9, Annikoru Elva vald
- Puhja raamatukogu / T–R kell 10–18; L kell 10–13 / Nooruse 4, Puhja, Elva vald
- Ulila harukogu / E kell 12–16; T, N kell 10–18 / Pargi tn 1 Ulila alevik, Elva vald
- Uula huvikeskus / T–R kell 10–14, 16-20; L 14–18 / Keskuse tee 4, Rämsi küla, Elva vald
- Rannu raamatukogu / E, T, N ja R kell 10–16 ning K kell 12–18 / Elva tee 7, Rannu alevik, Elva vald
- Sangla harukogu / T, N kell 10–16, R kell 8.30–13 / Väike-Rakke küla, Elva vald
- Teedla harukogu / E, R kell 10–17 / Uus 4-1, Teedla küla, Elva vald
- Valguta raamatukogu / T, N kell 10–17 / Lapetukme küla
- Hellenurme raamatukogu / E kell 8–17, T–N kell 8–13.30 / Vallamaja, Hellenurme, Elva vald
- Rõngu raamatukogu / E, K kell 10–17, T kell 9–17, N kell 10–18, R kell 10–16 / Tartu mnt 2a, Rõngu alevik, Elva vald
2026 Elva valla Kaasav eelarve
Elva vald kogus 1.- 15. septembril 2026 ettepanekuid kaasava eelarve objektide elluviimiseks 2026. aastal. Ettepaneku võis esitada igaüks, aga silmas pidi pidama, et kaasava eelarve objekt peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele.
Laekunud ideed vaatas üle sõelumiskomisjon ning suunas teostatavad ettepanekud (10) rahvahääletusele. Rahvahääletusele pääsenud ideid oli autoritel võimalik ka tutvustada ning rahvahääletus toimus nii VOLIS keskkonnas kui hääletuspunktides. Kolm enim hääli saanud ettepanekut rahastatakse maksimaalselt 20 000€ väärtuses. Tingimus on, et objektid peavad asuma valla erinevates piirkondades.
Elva valla kaasava eelarve rahvahääletus lõppes 26. oktoobril ning kogukonna aktiivne osalus püstitas uue rekordi – kokku andis oma hääle 1652 elanikku. Elva vallavalitsus tänab kõiki idee autoreid ning hääletajaid, kes aitasid kaasa oma kodukoha arengule. Hääletuse tulemused olid tasavägised, kuid sõelale jäid kolm ideed, mis kõik pärinevad valla eri piirkondadest.
Kaasava eelarve 2026 võiduideed
Õpperada “Kiirusta aeglaselt!” Annikorus – 402 häält
Peedu kaseallee uuendamine – 373 häält
Palupera kooli mänguväljaku rajamine – 359 häält
Elva vallavalitsus võtab kaasava eelarve võitnud ideeautoritega ühendust, et välja selgitada järgmised sammud idee teostamiseks.
Tutvu 2026 kaasava eelarve rahvahääletusele suunatud ideedega:
Idee eesmärk on rajada Palupera kooli juurde kaasaegne ja turvaline mänguväljak. Uus väljak pakuks liikumis- ja mänguvõimalusi nii koolilastele vahetundide sisustamiseks kui ka kohaliku kogukonna lastele pärast kooliaega. Kavandatud elemendid on ronimisredelid ja -võrgud, liumägi ja kiiged. Mänguväljak toetaks laste kehalist arengut, loovust ja sotsiaalset suhtlust, aidates kaasa laste paremale keskendumisele õppetöös ning pakkudes turvalist ja atraktiivset vaba aja veetmise kohta piirkonna peredele.
Ettepanek näeb ette reflektiivsete ja fotoluminestsentsiga märgiste/postitähiste paigaldamist Elvasse Väiksele Väerajale. Need märgised peegeldavad pealampide valgust ja helendavad pimedas ilma elektrita, parandades oluliselt nähtavust sügis-talvisel perioodil. See hooldusvaba ja innovaatiline lahendus toetaks liikumisharjumusi ning turvalisust. Kasu saavad kohalikud õues liikujad - jooksjad, jalutajad, pered, kooligrupid ja spordiklubid, tagades aastaringselt turvalisemad ja paremini tähistatud liikumisvõimalused.
Idee keskendub Arbimäe miniarena korrastamisele ja arendamisele, et muuta see nii noortele kui täiskasvanutele parimaks liikumis- ja sportimiskohaks. Kaasava eelarve raames soovib esitaja paigaldada pallikasti spordivahenditega, vahetada katkised korvi- ja jalgpalliväravate võrgud ning uuendada piirde laudist ja see üle värvida. Lisaks on plaanis lisada väljaku äärde kaitsevõrgud elanike ja liiklejate ohutuse tagamiseks, paigaldada kortermajade poole tänavakivi puhtama ja mugavama ligipääsu loomiseks ning uuendada vahetusmängijate pinke varjualusega (kaks katusega tribüüni pealtvaatajatele). Vajalik on ka lisa prügikasti paigaldamine. Turvalisuse tagamiseks soovitakse võimalusel paigaldada ka valvekaamera.
Idee tuleneb Ulila jõesadama kasvavast populaarsusest. Kogukond on esitanud ettepaneku kaasavasse eelarvesse, et lahendada paadikohtade puudus ja parkimisvajadus piirkonnas. Selle eesmärk on pikendada ujuvkai ning laiendada olemasolevat parklat, et tulla vastu suurenenud nõudlusele ja tagada sadama parem funktsionaalsus nii paadiomanikele kui ka külastajatele.
Peedu kaseallee rajati 82 aastat tagasi ja on nüüdseks ajahambast puretud. Kraavid on kinni kasvanud, jalgtee puude vahel on konarlik ning katteta. Ettepaneku eesmärk on allee korrastamine, mille käigus on kavas puhastada kraavid, istutada oma elu ära elanud puude asemele uued kased, korrastada jalgtee ja katta see peene killustikuga ning rajada visuaalselt kenam tänavavalgustus. Korrastatud allee parandaks elukeskkonda ja oleks heaks näiteks ka Peedut läbivatele jalutajatele ja sportijatele.
Ettepanek on luua Konguta kooli ja Kentsi järve vahelisele alale mitmekülgne ja aastaringselt kasutatav õpperada. Raja eesmärk on pakkuda kohalikele elanikele, koolidele, lasteaedadele ja külastajatele uut loodusõppe- ja liikumisvõimalust. Rajale tuleksid kakskeelsed infotahvlid piirkonnas elutsevatest loomadest, taimedest ja seentest, ilmastikukindlad skulptuurid ning mõtisklusülesanded. Oluline osa on ka õppeprogrammide loomine, et muuta Annikoru loodusõppe sihtkohaks, tuues piirkonda ka kaugemalt tulijaid ja luues seeläbi kaudset majanduslikku kasu.
Idee on rajada Rannu parki puidust väliõppeklass ehk paviljon. See looks looduslähedase varjulise ja mugava keskkonna erinevate haridus-, kultuuri- ja vabaajategevuste läbiviimiseks. Väliõppeklass annaks uusi võimalusi Rannu koolile (õuesõppetunnid), raamatukogule (kirjandusõhtud) ja rahvamajale (töötoad, kontserdid, koosviibimised), aidates rikastada kultuurielu ja tugevdades kogukonnatunnet. Paviljon muudaks pargi atraktiivsemaks ka täiskasvanutele ja eakamatele, olles esimene samm pargi laiemalt kasutajasõbralikuks avalikuks ruumiks kujundamisel.
Ettepaneku kohaselt rajataks Elva linna Kruusa asumisse avalik võrkpalli/rannatennise väljak. Kuigi Verevi rannas on rannavõrkpalli väljakud olemas, puudub Kruusa asumis igasugune avalik mänguväljak. Uus väljak annaks piirkonna elanikele, aga ka teistele huvilistele, võimaluse harrastada kodu lähedal jõukohaseid sportlikke ajaviiteid, nagu rannavõrkpall ja rannatennis, mis sobivad igas vanuses harrastajatele.
Eesmärk on muuta Gümnaasiumi ja Nooruse ümbrus atraktiivsemaks, rajades kooli juurde raskuspakkidega välijõusaali linnaku. See pakuks kohalikele ja noortele sportlikku meelelahutust, juurutaks tervislikke eluviise ning looks vaba aja veetmise võimalusi. Plaanitakse 3-4 seadet, nagu ringtreeningupink, redelite ja torude süsteem ning kükipink, lisaks korralikud rattahoidjad. Reguleeritavate raskustega jõumasinad teevad treenimise kättesaadavaks kõigile, sealhulgas kooliõpilastele, harrastussportlastele ja spordiklubide treeningrühmadele.
Idee on uuendada Rõngu kalmistul asuva kabelimaja amortiseerunud eterniitkatust ja selle konstruktsiooni. Kabelimaja on oluline osa Rõngu kihelkonna kultuuripärandist ja piirkonna identiteedist, olles kasutusel mälestus- ja ärasaatmistalituste paigana. Katuse korrastamine on ennetav investeering, mis tagab hoone säilimise tulevastele põlvedele, peatab selle lagunemise ning kindlustab, et hoonet saaks ka tulevikus kasutada kogukonna heaks, sh väiksemateks mälestusteenistusteks. Projekt toetab valla eesmärki väärtustada kohalikku kultuuri- ja arhitektuuripärandit.
Kaasava eelarve raames valminud objektid
1. Mahlamäe ja Elva vaheline kergliiklustee
2. Rõngu Keskkooli madalseiklusrada
3. Välijõusaal Rannu Kooli juurde
1. Rõngu Keskkooli staadioni ümbrus kaasaegseks ja turvalisemaks vaba aja veetmise kohaks - ettepaneku raames valmis Rõngu Keskkooli ette jalgrattaparkla. Töid teostas Tommi Play OÜ.
2. Rannu Kooli madalseiklusrada- Madalseikluspark , mis on mõeldud nii noortele kui täiskasvanutele värskes õhus vaba aja veetmiseks. Töid teostas Falador OÜ.
3. Rämsi küla madalseikluspark - Madalseikluspark , mis on mõeldud nii noortele kui täiskasvanutele värskes õhus vaba aja veetmiseks. Töid teostas Falador OÜ.
1. Ulila seiklusrada 2. etapp - Ulila Keskuse parki rajati madalseiklusrada, mis on jätkuks juba valmis olnud pisemale seiklusrajale. Töid teostas Falador OÜ.
2. Rõngu staadion kaasaegseks ja mugavaks - paigaldati kaamerad Rõngu staadionile turvalisuse tagamiseks, soetati varumängijate varjualune, korrastati skatepargi ülesõit ning rajati discgolfirada. Töid teostasid: Kaamerad- Dynamo oü, Tresec OÜ. Varjualune- Sportservice OÜ , Discgolf- Discsport OÜ.
3. Jalgratta õpperada Elvasse - Elva Spordihoone taha rajati jalgratta õpperada, kus lastel on ohutu harjutada rattasõitu. Töid teostas: Hevent Convest OÜ.
1. Puhja rulapark. Puhja alevikku olemasolevale mänguväljakule paigaldatati rularamp, istepink ning prügikast. Töid teostas Sessionramps OÜ.
2. Rannu kalmistu kivimüüri korrastamine. Tööde sisuks on Vallapalu kalmistu kivimüüri korrastamine 70 meetri ulatuses kahel poolt peaväravat. Töid teostas Maakivist OÜ.
3. Annikoru kettapargi uuendamine. Kettapargi alal korrastati tiikide ümbrused ning planeeritu radade ümbrusi. Tööd teostas Melior-M.
1. Rämsi küla spordiväljak. Rämsi spordiplatsile lisati jalgpalliväravad, kõrge piirdeaed turvalisuse tagamiseks, paigaldati kaks pinki ja prügikast, värskendati olemasolevat võrkpalliväljakut ning tasandati jalgpalliväljaku murupind. Tööd teostas Raian OÜ.
2. Rõngu jõulinnak. Kaasava eelarve raames paigaldati Rõngu aleviku staadionile jõulinnak. Kasutaja saab linnakus treenida erinevatel seadmetel nagu seljapink, rinnapink, õhuskõndija, elliptiline treeningseade, kõhu- ja alaseljalihaste treeningpink, rööbaspuud ja sõudmisseade. Tööd teostas Tiptiptap OÜ.
3. Elva linnastaadioni infotabloo. Hangiti mobiilne infotabloo, mida on võimalik kasutada staadionil spordiürituste läbiviimisel, linnaruumis informatsiooni edastamiseks.
1. Liikumispark Tartu maantee rohealale. Elva Gümnaasiumi Tartu mnt 3 haljasalal asub madalseiklusrada, mis koosneb viiele puule ja kahele tehispostile kinnitatud 10 rajamotiivist ning ühest laskumisest. Raja ehituse teostas 3Park OÜ.
2. Ulila paadisadama ja ujumiskoha üheks tervikuks loomine. Ulilas, Elva jõe (Ulila jõe) kaldal paikneva rannaala täeidamiseks paigaldati sinna riietuskaabiin, kaks pinki, rannavõrkpalli postid, mänguväljaku liivalus ning kiik koos turvaalaga. Töö teostas TipTipTap OÜ.
3. Kirepi bussipeatused valgustatuks ehk pimedas nähtavaks. Kirepi bussipeatustesse paigaldati valgustid.
1. Välijõusaali rajamine Puhja alevikku. Puhja staadionile paigaldati välijõusaali seitse atraktsiooni. Töö teostas Tommi Play OÜ.
2. Valguta Mustjärve ja Tamme paljandi matkaradade korrastamine. Mustjärve matkarajale paigaldati infoviidad, rajati laudtee ja neli silda üle kraavide. Töö teostas Reibal JRK.
3. Verevi rand põnevamaks ja hubasemaks. Verevi ranna olemasolevale mängualale paigaldati projekti käigus lisaks viis atraktsiooni – karussell, väikelaste ronimisatraktsioon, lamamiskiik, keerukiik ning jõua- ja turnimisatraktsioon. Töö teostas Tommiplay OÜ.
Vastutaja
Maanus Avik
Arendusspetsialist
Viimati uuendatud 22.12.2025
