Kortermajadel ja ettevõtetel toimub pakendijäätmete üleandmine ainult kogumismahutiga. Pakendikonteineri miinimum suurus on 240 l. Kogumismahutit on võimalik endale rentida või osta Eesti Keskkonnateenused AS kaudu.
Eramajad võivad kasutada pakendikotiteenust (nö kollase koti teenus), kuid ei ole ka keelatud endale pakendikonteineri soetamine. Pakendikoti koos veograafikuga edastab kliendile vedaja. Pakendite üleandmine on tasuta seni kuni kliendil on meeles pakendikott veopäeval välja viia. Juhul, kui koti väljapanek ununeb on vedajal õigus esitada tühisõidu arve. Elva linna elanikel on olnud aastaid võimalus kasutada TVO (Tootjavastutusorganisatsiooni) pakendikoti teenust.
Uue jäätmeveo korral on kohustus pakendeid üle anda Eesti Keskkonnateenused AS-le. Täpsustan, et TVO poolt pakutav pakendikoti teenus on vabatahtlik, mida on võimalik soovi korral lõpetada kuid on lubatud kasutada mõlemat teenust. Eesti Keskkonnateenused AS poolt pakutav teenus on kõikidele Elva valla elanikele kohustuslik ning sellest ei ole võimalik vabastust saada. Segapakendite minimaalne veosagedus on kord 12 nädala jooksul ja maksimaalne kord 4 nädala jooksul.
Elva valla pakendikonteinerite asukohad on leitavad siit:
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) pakendipunktid
MTÜ Eesti Pakendiringlus pakendipunktid
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) pakendipunktid
Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles. Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakendikoti saadab igale kinnistule vedaja (info edastatakse klientidele hiljemalt novembri alguses). Peale pakendikoti tühjendust paneb vedaja kinnistule uue koti. Kott pannakse kas postkasti või segaolmejäätmete konteineri kaane vahele. Juhul, kui kinnistule ei ole mingil põhjusel kotti jõudnud palume esimese koti ise soetada. Selleks sobivad kõik tavapoest ostetavad läbipaistvad prügikotid (n. 150 l).
Pakend tuleks loputada selliselt, et see ei määriks teisi pakendeid. Otseselt pesema pakendit ei pea. Näiteks mahla- või piimapaki puhul piisab ka lihtsalt pakendi sisu tühjendamisest.
Selline pakend tuleks panna segaolmejäätmetesse, et mitte rikkuda teisi taaskasutusse suunatavaid pakendijäätmeid.
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.
Pakendiauto kogub need kokku ja edasi lähevad pakendid veel täiendavale sorteerimisele. Pakendijäätmete taaskasutamine toimub nii Eestis kui välismaal. Pakenditest valmistatakse uusi tooteid – näiteks sekundaarsest plastist prügikotte, aiamööblit, lillepotte jpm. Klaas sulatatakse ja vormitakse uuesti pudeliteks ja purkideks.
Sekundaarset metalli on võimalik kasutada väga laialdaselt – mobiiltelefoni korpusest kuni auto varuosadeni. Taaskasutatud paberist ja papist tehakse Räpina Paberivabrikus pakkenurki, kirjatarbeid, dokumendi kaasi ja palju muud.
Viimati uuendatud 26.01.2024
