Ajad mööduvad, inimesed lahkuvad … mälestused jäävad.
Lahkunud on legendaarne Elva kultuurikorraldaja Kalev Eek.
Kalev Eek lõpetas Elva kooli 1956. a, kooli 9. lennu koosseisus. Juba kooli ajal oli tal kultuuripisik sees, ta osales kooli rahvatantsurühmas õpetaja Helbe Otsa juhendamisel.
Aastal 1961 määrati Kalev Elva Kultuurimaja direktoriks. Elasime nõukogude ühiskonnas, kus kultuurielus oli oluline patriotismi ja vene keele kultus. Keeruline oli kultuuri juhtimine ja võimudega koostöö.
Rahvuskultuur pidi järgima teatud reegleid, aga õnneks leidus inimesi, kes oskasid, tahtsid ja suutsid meie eesti kultuuri hoida - eest vedada ning korraldada.
60-ndad olid Elva kultuurielus väga rikastavad ja mitmekülgsed aastad. Asutati järjest koore, rahvatantsurühmi, ansambleid. Tegeleti näitemängudega, käsitööga, korraldati laulu-ja tantsupidusid, tantsuõhtuid, kinoseansse.
Tõsi, kõik see toimus Elva mitmete asutuste sees ja vahel, aga üheks peamiseks eestvedajaks ja toetajaks oli ikkagi Kalev.
Endisest pritsumajast, kus ka varasemalt kultuuriga tegeleti, sai nüüd Elva kultuurimaja, kus Kalev koos Reet Käppa ja Ivo Nigoliga aktiivselt tegutsesid.
Toonaseid kultuurisündmusi võib jäädagi meenutama. Neid oli rohkelt nii 50-ndatel kui 60-ndatel ja edaspidigi. Kalevi eestvedamisel või toetusel toimusid nii kohalikud kui rajooni laulupäevad, laulu ja tantsupeod, näiteringi lavastused. Kalev oli paljude kooride ja rahvatantsukollektiivide algatajaks ja toetajaks.
Ajalukku on märgilisena jäänud 1972. a suur noorte rockifestival, mis tõi kaasa skandaale ja karistusi. Kalev oli sealgi üheks korraldajaks. Samuti alusepanijaks ja korraldajaks memme–taadi lustipeole koos Reet Käppa ja Aleks Rajaga. See traditsioon on elujõuline tänaseni.
Kalev oli alati organiseerijaks Elva kollektiividele vabariiklikul tantsu- ja laulupeol. Pikka aega toimusid tema eestvedamisel naisansamblite võistulaulmised, laste laulukonkursid, kooride peod, noorte ja täiskasvanute tantsuõhtud. Elva päevade korraldamine sai alguse aastal 1993. Kino töötas Kalevi ja kinotöötajate eestvedamisel peaaegu iga päev. 1988.a käivitati Elva uue kultuurimaja ehitus, lõikasime linti ja lootsime, Kalev väga lootis, aga paraku läks elu teisiti.
Kalevil oli oskusi kaasata andekaid noori muusika-, laulu- ja tantsuhuvilisi, kellest võrsusid hilisemad tuntud kultuuritegelased, sealhulgas Peeter Lilje, Uno Loop, Heldur Jõgioja, Väino Uibo jt.
Leelo Suidt meenutab: „Minu mälestused Kalevist ulatuvad aega, mil olin veel mudilane, kes käis kultuurimaja mudilasringis. Edaspidi olin juba seotud noorte peoga ja muude sündmustega kultuurimajas. Kalev oli alati valmis noori toetama ja neile võimalusi andma.
Meie töine koostöö algas aastal 1998, kui koos Kalevi ja Reedaga hakkasime Elva kultuurielu vedama. Kalev oli alati abiks nõu ja jõuga. Tema mälu oli tohutu ning tema hing ja süda olid pühendunud Elva kultuurilelule kokku 45 aastat (1961-2006).
Koos Kaleviga said viimased tantsukeerutused tehtud aastal 2018 tema uhkel juubelipeol, millest kujunes suur kevadpidu koos arvukate sõprade ja tuttavatega“.
Aare Anderson: Kaleviga puutusime tihedalt kokku, kui töötasin Elva linnavalitsuses. Kalev on mällu sööbinud väga toreda inimesena, toimeka ja muheda mehena, kes alatasa midagi korraldas, kuhugi tõttas. Kultuurikeskus paikneb raekoja kõrval, seetõttu oli Kalevil sageli linnavalitsusse asja. Alati heatahtlik ja sõbralik, samas sõnakas ja otsekohene. Kogenud kultuurikorraldajana suutis ta alati kõik vajaliku korda ajada, suheldes sundimatult kõikidega, olgu tegemist koristaja või linnapeaga. Kalevil oli oma arvamus paljude asjade kohta, mõnikord võis ta olla kriitiline, aga seda asja eest. Temaga oli alati mõnus mõtteid vahetada, mõnikord ka vaielda. Kui Kalev ruumi astus, täitus see kohe energiaga“.
Kalevi panus Elva kultuuriellu on hindamatu.
Meenutame teda lugupidamise ja tänutundega pühendunud elutöö eest Elvas!
