Praegune olukord kruusateedel on võrreldav kevadise ja sügisese teede lagunemise perioodiga. Kevaditi on võrreldes praeguse ilmaga aga oluliselt rohkem päikest ja vähem sademeid, tänu millele saab kruusateid hooldada.
„Sarnases olukorras on enamik väiksemaid kruusateid, kus viimasel ajal pole tehtud suuremaid remonte, koos kraavide kaevamise ja truupide ehitamisega sadevete ärajuhtimiseks teelt,“ selgitas Elva valla teedespetsialist Paul Sinisaar.
Teede seisundinõuetes on lubatud ebatasasused kuni 10 cm ning seda peetakse määruse järgi kiiruse vähendamise korral liiklemist võimaldavaks. „Me ei oota seda piirmäära, vaid teede hoolduse takistuseks on liigniiskus ja vesi teel,“ märkis Sinisaar.
Sinisaar jätkas, et kruusateedel greiderdamine on lubamatu, kui tee aukudes on seisev vesi, kuna tekib väga palju pori. Samuti ei saa tekkiva tolmu tõttu greiderdada liiga kuiva teed.
„Valedes tingimustes teede hooldamise tagajärjel tekivad kruusateele veeristega vaalud ja roopad, kus liiklemine on veelgi raskem,“ ütles Sinisaar.
Üldiselt tehakse Elva vallas aastas kaks greiderdamise ringi, mille jooksul hööveldatakse üle kõik valla kruusateed. Kevadel toimuvad tööd ajavahemikul maist juunini ja sügisel septembrist novembrini.
Muul ajal tellib Sinisaare sõnul vald teede greiderdamist vastavalt vajadusele ja eelarve võimalustele. „Praegu liigniisketel ja nõrgenenud kandevõimega kruusateedel aitaks sõidetavust parandada ridakillustiku lisamine profileerimisel , kuid selle töö kõrge hinna tõttu saame seda meetodit kasutada vaid üksikutel nõrgenenud kandevõimega teelõikudel peale teede tahenemist,“ jätkas Sinisaar ning lisas, et rasked sõiduolud kestavad kuivema ja külmema ilmastiku saabumiseni. „Siis saab teede tahenedes neid parandama hakata.“
