Uuringus saavad osaleda eramajade ja kortermajade esimeste korruste ning keldrikorruste elanikud üle Eesti.
Oma osalussoovist andke teada registreerimisvormi kaudu (osalemissoovi osas antakse tagasisidet kolme tööpäeva jooksul). Positiivse vastuse korral saadab instituut detektorid (radooni mõõteseadmed) ja ankeedi pakiautomaati või kulleriga koju. Detektorid tuleb paigutada oma elutuppa ja magamistuppa ning tagastada need kahe kuu pärast koos täidetud ankeediga posti teel laborisse.
Mõõtmistulemused saadetakse e-posti teel kahe kuu jooksul pärast detektorite tagastamist.
Detektorid ei sisalda elektroonikat ega ole ise radioaktiivsed. Detektori korpuse sees on väike plastikplaat, millele jäävad radooni lagunemisel jäljed.
Mõõtmised viiakse läbi projekti elamute siseõhu radooniuuring 2024-2025 raames. Projekti eesmärk on läbi viia üleriigiline siseõhu radoonisisalduse mõõtekampaania, mis võimaldab oluliselt täiendada tänaseid teadmisi siseõhu radoonisisalduse jaotusest Eesti omavalitsusüksustes.
Uuringu tulemused aitavad välja selgitada omavalitsusüksusi, kus siseõhu radoonisisaldus elamutes on keskmisest kõrgem. See teadmine võimaldaks riigil välja töötada rahalisi toetusmeetmeid siseõhu radoonisisalduse vähendamiseks probleemsetes piirkondades.
Uuringu käigus värvatakse osalejad ning teostatakse 2000 detektorit kasutades ligi 1000 elamus siseõhu radoonisisalduse mõõtmine. Detektorite analüüsi teeb keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseirebüroos.
Radoon on maakoores tekkiv looduslik radioaktiivne gaas. Välisõhus hajub radoon kiiresti, kuid siseruumides, kus õhuvahetus on tagasihoidlikum, võib radoonisisaldus probleeme tekitada. Pikaajaline kokkupuude radooniga võib hakata mõjutama inimeste tervist tekitades kopsuvähki. Radoon siseõhus on kopsuvähi tekkepõhjusena suitsetamise järel teisel kohal. Praeguseks teadaoleva info kohaselt on Eesti 79 omavalitusesest suisa 48 kõrgendatud radooniriskiga maa-alad.
Lisainfo: Siiri Salupere ([email protected])
radooniuuring.ut.ee
