Juba jaanuarisulade järgselt täheldati kruusateedel lõiguti vajunud kohti, kus tee kandevõime suurendamiseks tuli sinna lisada killustikku ja kruusa. Veebruaris sadas lumi osaliselt külmunud teedele ning mitmel pool kaasnes koos lumetõrjega osaline kruusa sahkamine tee äärde, vähendades selle kandevõimet.
Veebruari heitlikele ilmadele järgnesid vaheldumisi külma ja sulaperioodid, mis pani proovile katete vastupidavuse kõikidel valla teedel. „Kõige rohkem said kahjustatud vanad, elutsükli lõpuosas olevad katted ja nende pindamised, kus toimus killustiku irdumine teelt,“ selgitas Elva valla teedespetsialist Paul Sinisaar.
Teedele ja tänavatele tekkis ohtralt löökauke, mida tuli liikluskahjude minimeerimiseks lappida lühiajaliselt kestva külmseguga. „See väheefektiivne kuid hädavajalik, kallis töö, peab jätkuma soojaperioodi saabumiseni kui saab hakata kasutama pritskillustikuga remondimeetodit,“ jätkas teedespetsialist.
Möödunud nädalal ajutine 10 kraadini ulatunud soojad ilmad, päike ja tuul tegid liigniisked teed tahedamaks ja kruusateede kandevõime paranes. „Saime väikest ajaakent kasutada kruusa lisamisega kandevõime kaotanud teelõikude parandamiseks,“ kommenteeris Sinisaar.
Eksperimendi korras proovisid teehooldajad kruusateede kiiremaks tahenemiseks riigiteedel kasutatavat meetodit, kus veoki aluse tapiteraga töödeldakse ka niiskemat kruusateed 3- 5 sentimeetri sügavuselt, mis suurendab oluliselt kuivatatavat teepinda ning toimub intensiivsem tee tahenemine. „Boonusena saab seda tööd teha 3-4 korda suurema töökiirusega ning kuna tasustamine toimub ajatööna on ilmne 3-4 kordne võit tulemuses,“ jätkas Paul Sinisaar. "See meetod aitab ühtlustada erineva niiskuspaikkonnaga teelõike ja on tõhus ettevalmistustöö järgnevaks kevadiseks greiderdamiseks."
